Miks ei ole Eesti lipp põhjamaine ristilipp?

Eesti lipp on sinimustvalge horisontaalne trikoloor. Kui Eestil on Soome ja teiste Põhjamaadega nii palju ühist, siis miks ei ole Eesti lipul põhjamaade rist nagu Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Islandi lippudel?

Lühidalt: sinimustvalgest sai Eesti rahvuslik sümbol juba enne seda, kui põhjamaise ristilipu ideed laiemalt arutama hakati. Eestile on küll korduvalt pakutud ristilippu, kuid ajaloolisel trikolooril on nii tugev tähendus, et seda pole välja vahetatud.

Vaata lippu lähemalt Vexilla Eesti lipu lehelt. Samal teemal saad lugeda ka Balti riikide lippudest ja Põhjamaade ristilippudest.

Milline näeb välja Eesti praegune lipp?

Eesti lipul on kolm ühelaiust horisontaalset laidu: üleval sinine, keskel must ja all valge. Tegemist on lihtsa trikolooriga, millel ei ole risti, vappi, tähte ega muud lisasümbolit. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11.

Eesti keeles nimetatakse lippu sinimustvalgeks. See nimi rõhutab, kui tugevalt seostub lipp just nende kolme värvi ja nende järjestusega.

Lipuviktoriinis on seda lihtne meelde jätta: Eesti = sinine, must ja valge horisontaalne laid. Eesti lipp ei ole ristilipp nagu näiteks Soome, Rootsi või Taani lipp.

Kust pärineb sinimustvalge trikoloor?

Sinimustvalge värvikombinatsioon sündis 19. sajandi lõpu Eesti üliõpilasliikumises ja rahvusliku ärkamise ajal. Esimene sinimustvalge lipp õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. Aja jooksul kujunes sellest eestlaste rahvuslipp.

Eesti Vabariik kuulutati välja 1918. aastal. Ajutine Valitsus kinnitas sinimustvalge riigilipuks 21. novembril 1918 ning Riigikogu võttis riigilipu seaduse vastu 1922. aastal. Seega ei ole praegune lipp lihtsalt värvilahendus, vaid sümbol, mis seostub riigi sünni ja iseseisvusega.

Nõukogude okupatsiooni ajal oli ajaloolise lipu kasutamine keelatud. Laulva revolutsiooni ajal kerkis sinimustvalge taas avalikkuse ette ning sellest sai iseseisvuse taastamise üks tähtsamaid sümboleid.

Mida tähendavad Eesti lipu värvid?

Sinisele, mustale ja valgele on antud mitmesuguseid tähendusi. Sinist seostatakse sageli taeva, mere, järvede, tõe ja tulevikuga. Musta seostatakse maa, ajaloo ja rahvariietega. Valget tõlgendatakse lume, valguse, puhtuse ja lootuse sümbolina.

Need ei ole siiski üksainus ametlikult kindlaks määratud tõlgendus. Eesti riigikantselei ajalookäsitluse järgi ei pandud värvidele alguses kirja üht lõplikku tähendust; hiljem on neile antud erinevaid sümboolseid seletusi.

Värvide tähendustest saad lugeda ka Vexilla artiklist lippude värvide tähenduste kohta ning Balti riikide lippude võrdlusest.

Kas Eestile on pakutud põhjamaist ristilippu?

Jah. Põhjamaise ristilipu üle arutleti Eesti ajakirjanduses juba 1919. aasta kevadel. Mõte ei kadunud ka hiljem: 2001. aastal pakkus ajakirjanik Kaarel Tarand välja sinimustvalgete värvide kasutamise põhjamaise ristilipu kujunduses.

Ristilipu idee on seotud aruteluga Eesti põhjamaise identiteedi üle. Eesti kuulub Balti riikide hulka, kuid selle keelel, kultuuril ja ajalool on tihedad sidemed Soome ning teiste Põhjamaadega.

Ristilipp ei ole siiski asendanud trikoloori. Küsimus pole selles, kas Eesti värvid sobiksid ristilipu kujundusse, vaid selles, et sinimustvalgel on juba sügavalt juurdunud rahvuslik ja ajalooline tähendus.

Milliseid ristilipu variante on Eestile pakutud?

Põhiidee on tavaliselt sama: kasutada Eesti sinist, musta ja valget põhjamaise ristilipu kujul. Niisuguse lipu rist paikneks vardapoolsel küljel, sarnaselt Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Islandi lipuga.

Allpool on kaks illustratiivset kujundusvarianti, mis näitavad, kuidas Eesti värvid võiksid ristilipul välja näha. Need ei ole Eesti ametlikud lipud ning neid ei esitata konkreetsete ajalooliste kavandite täpsete koopiatena.

Praegune lipp Ristilipu variant Teine variant

Miks pole ristilipp praegust lippu asendanud?

Peamine põhjus on sinimustvalge ajalooline tähendus. Trikoloor seostub rahvusliku ärkamise, iseseisvuse saavutamise, okupatsiooniaegsete keeldude ning iseseisvuse taastamisega.

Ristilipp võiks visuaalselt rõhutada sidet Põhjamaadega, kuid see ei kannaks samal viisil Eesti ajaloolist mälu. Paljude eestlaste jaoks on sinimustvalge just see lipp, mille all Eesti iseseisvus ning mille värve hoiti alles ka siis, kui nende avalik kasutamine oli keelatud.

Lipp ei ole üksnes graafiline märk. Selle tähenduse kujundavad inimeste kogemused, ajalugu ja identiteet. Eesti sinimustvalgel on selles mõttes erakordselt tugev koht.

Kuidas on Eesti seotud Põhjamaadega?

Eestit nimetatakse Balti riigiks koos Läti ja Leeduga. Samal ajal seovad Eestit Põhjamaadega, eriti Soomega, nii keelesugulus kui ka pikaajalised kultuurilised ja ajaloolised kontaktid üle Soome lahe.

Seetõttu peavad mõned inimesed põhjamaist ristilippu sobivaks viisiks Eesti põhjamaise kuuluvuse rõhutamiseks. Praegune trikoloor jutustab aga omaette loo Eesti kujunemisest ja iseseisvusest.

Eesti näitab, et geograafiline, kultuuriline ja lipusümboolne identiteet ei pea täielikult kattuma. Eesti sidemed Põhjamaadega ei sõltu sellest, kas riigilipul on rist.

Mille poolest erineb Eesti lipp Põhjamaade lippudest?

Põhjamaade ristilippudel on rist, mille püstharu paikneb lipuvardale lähemal. Selline kujundus on Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Islandi lippudel.

Eesti lipp seevastu koosneb kolmest horisontaalsest värvilaiust. Seetõttu sarnaneb selle ülesehitus rohkem teiste Euroopa trikolooridega kui Põhjamaade ristilippudega.

Eesti Soome Rootsi Taani

Mille poolest erineb Eesti lipp Läti ja Leedu lippudest?

Kõigi kolme Balti riigi lipud on horisontaalsed trikoloorid, kuid nende värvid on erinevad. Eesti kasutab sinist, musta ja valget; Läti tumepunast ja valget; Leedu kollast, rohelist ja punast.

Erinevalt Põhjamaade ristilippudest ei moodusta Balti riikide lipud ühesuguse kujundusega lipuperekonda. Iga lipu kujunemislugu ja sümboolika on omanäoline.

Eesti Läti Leedu

Kuidas Eesti lippu lipuviktoriinis ära tunda?

Lipuviktoriinis tasub meelde jätta kolm horisontaalset värvilaidu: üleval sinine, keskel must ja all valge.

• Sinine üleval: eristab Eesti lippu paljudest sinivalgetest ja mustvalgetest lippudest.
• Must keskel: on Eesti lipu oluline äratundmistunnus.
• Valge all: lõpetab sinimustvalge järjestuse.
• Risti ei ole: Eesti ametlik lipp ei ole põhjamaine ristilipp.

Harjuta Eesti ja teiste Euroopa riikide lippe Euroopa riikide lipuviktoriinis või proovi kõigi riikide lipuviktoriini.

Lühike vastus

Eesti lipp ei ole põhjamaine ristilipp, sest sinimustvalge trikoloor sai rahvuslikuks sümboliks juba enne 1919. aastal alanud ristilipu arutelusid. Ristilippu on küll korduvalt pakutud, kuid praegune lipp seostub nii tugevasti Eesti rahvusliku ärkamise, iseseisvuse ja selle taastamisega, et seda pole välja vahetatud.

Tutvu seotud lippudega

• Eesti lipp
• Soome lipp
• Rootsi lipp
• Läti lipp
• Leedu lipp
• Euroopa riikide lipud
• Sinised lipud
• Mustad lipud
• Valged lipud

Loe lisaks

• Mida tähendavad Balti riikide lipud?
• Miks on Põhjamaade lippudel rist?
• Meie siniristilipp
• Maailma vanim lipp – kas see on Dannebrog?
• Lippude värvide tähendused
• Mida tähendavad lippude sümbolid?

Allikad ja lisalugemine

• Eesti Vabariigi Presidendi Kantselei – riigisümbolid
• Riigikantselei – Eesti lipu ajalugu
• Mart Kuldkepp – Põhjamaine ristilipp Eesti riigilipuna 1919–1922 (Tuna, 2024)
• Flags of the World – Estonia