Milline on Alžeeria lipp?
See jaguneb kaheks võrdseks püstiseks pooleks: vardapoolne on roheline ja välimine valge. Keskel on punane viieharuline täht ja poolkuu.
Alžeeria lipp jaguneb kaheks püstiseks pooleks: vardapoolne on roheline ja välimine valge. Keskel on punane täht ja poolkuu; 1963. aasta seadus määras lipu ametlikud omadused.
Alžeeria
Teave lipu kujunduse, värvide ja proportsioonide kohta.
Lipul on 2 vertikaalset triipu vardapoolsest küljest välisservani: roheline · valge.
Alžeeria 25. aprilli 1963. aasta seadus nr 63-145 määratleb riigiembleemi rohelise-valge lipuna, millel on punane täht ja poolkuu. Tehniline lisa kehtestab suhte 3:2 ja jagab lipukanga kaheks võrdseks pooleks: roheline jääb lipuvarda poolele ning valge välimisele poolele.
Viieharuline täht ja poolkuu paiknevad keskel ning kattuvad osaliselt vastavalt lisa mõõtudele. Seadus määrab värvid, proportsioonid ja paigutuse, kuid ei omista igale värvile või kujundile eraldi tähendust.
1963. aasta seaduse preambul kirjeldab lippu riikliku suveräänsuse sümbolina. Samuti märgib see, et embleem oli olemas enne ametlikku määratlust ning Alžeeria rahvas oli selle iseseisvusvõitluse ajal kasutusele võtnud.
See kirjeldus seob lipu iseseisvusega, kuid ei muuda levinud rohelise, valge, tähe või poolkuu tõlgendusi õiguslikeks tähendusteks. Seadusetekst ei määra neile eraldi tähendust.
Seadus kuulutati välja 25. aprillil 1963 pärast Alžeeria iseseisvumist ja Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi loomist. Preambul selgitab, et embleem oli juba kasutusel ja vajas ametlikku tunnustamist.
Seadus muutis varasema kasutuse õiguslikuks kirjelduseks: selles nimetatakse rohelist ja valget, punast tähte ja poolkuud ning nende proportsioone ja paigutust. Tekst ei määra sümboli loomise üht kindlat hetke.
See jaguneb kaheks võrdseks püstiseks pooleks: vardapoolne on roheline ja välimine valge. Keskel on punane viieharuline täht ja poolkuu.
1963. aasta seadus määrab värvid ja paigutuse ning selle preambul nimetab lippu riikliku suveräänsuse sümboliks. Seadus ei määra rohelisele, valgele, tähele ega poolkuule eraldi õiguslikku tähendust.
25. aprillil 1963 välja kuulutatud seadus nr 63-145 määras riigiembleemi omadused. Preambul märgib, et lippu kasutati juba iseseisvusvõitluse ajal.
Seaduse lisa määrab pikkuseks poolteist korda lipu kõrguse ning kaks võrdset poolt: roheline vardapoolne ja valge välimine.
Pildid on järjestatud kogus märgitud aastate järgi. Märgitud aasta ei pruugi olla lipu ametliku kasutuselevõtu aasta.
Vexilla ajalooliste lippude kogus on tänapäeva riikide ja territooriumidega seotud varasemaid lippe ning riikide, impeeriumide ja muude võimude lippe, mis neid alasid varem valitsesid.
Lipu lisamine riigi ajalooliste lippude kogusse ei tähenda tingimata, et riik oli sel ajal iseseisev või et lipp oli tema enda rahvuslipp.
Aastaarvud põhinevad andmestiku ajaloolistel kirjetel ega tähista alati lipu ametliku kasutuselevõtu aastat. Kogu pole täielik ning ajaloolise kasutuse, territooriumi ulatuse ja tõlgenduste kohta võib leiduda erinevaid andmeid.