Mis järjekorras on El Salvadori lipu värvid?
Kolm võrdse laiusega horisontaalset välja on ülevalt alla sinine, valge ja sinine.
El Salvadori lipp koosneb sinisest, valgest ja sinisest horisontaalsest väljast. Seadus näeb ette mitu ametlikku vormi, mille keskosa sõltub kasutusviisist.
El Salvador
Lipul on 3 horisontaalset triipu ülalt alla: sinine · valge · sinine.
El Salvadori isamaaliste sümbolite seaduse artikkel 5 kirjeldab lippu kolme ühelaiuse horisontaalse väljana: sinine, valge ja sinine. Värvide järjestus on kõigis ametlikes vormides sama, ka siis, kui valge välja keskel on vapp või kiri.
Seadus määrab ametlikuks siniseks Pantone 286 C ning annab RGB-väärtuseks 0, 51, 160. Need arvud määratlevad kasutatava tooni; seadus ei omista sinisele ja valgele väljale eraldi sümboolset tähendust.
Seadus eristab kolme ametlikku vormi: magna-lippu, avalike hoonete lippu ja paraadilippu. Magna-lipu valgel väljal on riigivapp. Teistel seaduses ette nähtud vormidel kasutatakse juhtlauset „Jumal, ühtsus, vabadus”; paraadilipul on lisaks tseremoniaalsed lindid.
Seetõttu võivad El Salvadori lipu kujutised näidata keskel eri motiive, ilma et tegemist oleks erinevate rahvuslippudega. Kasutatakse ka lihtsat sinivalgesinist lippu; seadusega määratud vormid selgitavad, millal lisatakse vapp, juhtlause või paraadikaunistused.
Riigivapil on kujutatud viis vulkaani kahe mere vahelise maastiku kohal ning selle osadeks on muu hulgas vikerkaar ja vabadusmüts. Vapil on ka kuupäev 15. september 1821, riigi nimi ja juhtlause „Jumal, ühtsus, vabadus”. Need on seaduses nimetatud elemendid, mitte lipuvärvidest tuletatud tõlgendused.
Isamaaliste sümbolite seadus võeti vastu 1972. aastal seadusandliku dekreediga nr 115. See määratleb lipuvormid ja nende kasutamise. Seaduse sissejuhatav ajalookäsitlus seob rahvussümbolid endise Kesk-Ameerika föderatsiooniga ning viitab 17. mai 1912. aasta varasemale lipu ja vapi määrusele.
Kolm võrdse laiusega horisontaalset välja on ülevalt alla sinine, valge ja sinine.
Seadus määratleb mitu ametlikku vormi. Magna-lipul on riigivapp, teistel vormidel juhtlause „Jumal, ühtsus, vabadus” ning paraadilipul ka lindid.
Seaduses nimetatud elementide hulgas on viis vulkaani, vikerkaar, vabadusmüts, kuupäev 15. september 1821, riigi nimi ja juhtlause „Jumal, ühtsus, vabadus”.
Isamaaliste sümbolite seadus võeti vastu 1972. aastal dekreediga nr 115. Selle sissejuhatuses mainitakse ka 17. mai 1912. aasta määrust.
Pildid on järjestatud kogus märgitud aastate järgi. Märgitud aasta ei pruugi olla lipu ametliku kasutuselevõtu aasta.
Vexilla ajalooliste lippude kogus on tänapäeva riikide ja territooriumidega seotud varasemaid lippe ning riikide, impeeriumide ja muude võimude lippe, mis neid alasid varem valitsesid.
Lipu lisamine riigi ajalooliste lippude kogusse ei tähenda tingimata, et riik oli sel ajal iseseisev või et lipp oli tema enda rahvuslipp.
Aastaarvud põhinevad andmestiku ajaloolistel kirjetel ega tähista alati lipu ametliku kasutuselevõtu aastat. Kogu pole täielik ning ajaloolise kasutuse, territooriumi ulatuse ja tõlgenduste kohta võib leiduda erinevaid andmeid.