Põhjamaade rist
Seitsmel lipul ulatub varda poole nihutatud rist servadeni. Ühine kujundus peegeldab pikka piirkondlikku traditsiooni.
Viis iseseisvat Põhjamaad on Taani, Soome, Island, Norra ja Rootsi. Nende lippudel on varda poole nihutatud Põhjamaade rist. Tutvu ka Ahvenamaa, Fääri saarte ja Gröönimaa lippudega.
8 / 8
Seitsmel lipul ulatub varda poole nihutatud rist servadeni. Ühine kujundus peegeldab pikka piirkondlikku traditsiooni.
Taani punavalgel lipul on pikk ajalugu. Lugu selle taevast langemisest 1219. aastal on muistend, mitte tõendatud päritolu.
Sama nihutatud rist on Soomes sinine valgel ja Rootsis kollane sinisel taustal.
Soome Ahvenamaal ja Taani kuningriiki kuuluvatel Fääri saartel on oma ristilipud.
Gröönimaa Erfalasorput, „meie lipp“, võeti kasutusele 21. juunil 1985. Ring kujutab silmapiiril loojuvat päikest ning kesksuvel naasvat valgust ja soojust. Lipul ei ole Põhjamaade risti.
Taani Dannebrog on Põhjamaade risti varane eeskuju. Praegu ühendab nihutatud rist seitset lippu, ehkki nende värvid ja ajalugu erinevad.
Taani, Soome, Island, Norra ja Rootsi. Ahvenamaa, Fääri saared ja Gröönimaa osalevad Põhjamaade koostöös autonoomsete piirkondadena.
Nihutatud rist on ühine ajalooline lipumuster. Taani Dannebrog on selle tuntud varane näide.
Taani Dannebrog on üks vanimaid siiani kasutatavaid riigilippe. 1219. aasta lugu on muistend.
Gröönimaa osaleb Põhjamaade koostöös Taani kuningriigi autonoomse osana, mitte iseseisva riigina.
Põhjamaadesse kuulub viis riiki ja kolm autonoomset piirkonda. Skandinaavia tähendab tavaliselt Taanit, Norrat ja Rootsit.
Ei. See on põlisrahva saamide ringikujundusega lipp, mida siin riigi ega autonoomse piirkonnana ei loeta.