Millised on Rootsi ristkülikukujulise lipu proportsioonid?
Seaduses on kõrguse ja pikkuse suhteks märgitud 10 : 16 ning määratud ka väljade ja risti proportsioonid. Kolme sabaga lipu kogusuhe on teistsugune.
Rootsi sinine lipp kuldkollase ristiga on seaduses määratletud nii proportsioonide kui ka ametlike vormide poolest. Selle ajalugu ulatub 16. sajandisse.
Rootsi
Teave lipu kujunduse, värvide ja proportsioonide kohta.
Põhjamaade rist.
Rootsi lipuseaduse järgi on lipp sinine ja kollase ristiga, mille harud paiknevad servade suhtes täisnurga all. Ristkülikukujulise lipu kõrguse ja pikkuse suhe on 10 : 16; seadus määrab ka nelja välja ja ristiharude omavahelised proportsioonid.
Seaduses nimetatud värvid on hele kesksinine ja kuldkollane. Rist ulatub lipu servadeni ning selle püstharu paikneb vardapoolsel küljel, mitte keskel. Need mõõdud annavad lipule tuntud põhjamaise ristikuju.
Seadus lubab ristkülikukujulist sirge servaga lippu ja kolme sabaga vormi. Tavalistel juhtudel kasutatakse ristkülikukujulist lippu; kolme sabaga lipu kõrgus on koos sabadega pool selle pikkusest.
Rootsi relvajõud kasutavad kolme sabaga lippu mereväe lipuna. Seda võivad valitsuse eeskirjade järgi kasutada ka teised sõjalise tegevusega ametiasutused. Kuningas võib kasutada suurt või väikest riigivappi kandvat varianti; muul juhul kehtib ristkülikukujuline vorm.
Rootsi rahvusarhiiv viib lipu ajaloo 16. sajandi keskpaika. Arhiiv seostab sinise ja kuldse värvi Rootsi vapiga, millel on sinisel taustal kolm kuldset krooni.
Arhiiv seostab risti ka suure riigivapi siniste väljadega. See heraldiline side selgitab värvitraditsiooni, kuid seadus ei anna kummalegi värvile eraldi ametlikku sümbolitähendust.
Rootsis tähistatakse 6. juunil üleriigilist lipupäeva alates 1916. aastast. Kuupäev meenutab Gustav Vasa valimist kuningaks 1523. aastal ning langeb kokku ka 1809. aasta valitsemiskorra vastuvõtmisega.
Alates 1983. aastast on 6. juuni ka Rootsi rahvuspüha. Üldiste lipupäevade määrus nimetab seda nii rahvuspühaks kui ka Rootsi lipupäevaks.
Seaduses on kõrguse ja pikkuse suhteks märgitud 10 : 16 ning määratud ka väljade ja risti proportsioonid. Kolme sabaga lipu kogusuhe on teistsugune.
Relvajõud kasutavad seda mereväe lipuna ning valitsuse volitatud sõjalise tegevusega asutused võivad samuti seda kasutada. Muudel juhtudel kasutatakse ristkülikukujulist lippu.
6. juunil, mis on ühtlasi Rootsi rahvuspüha. Seda tähistatakse lipupäevana alates 1916. ja rahvuspühana alates 1983. aastast.
Seadus määrab hele kesksinise ja kuldkollase tooni, kuid ei anna värvidele eraldi tähendust. Rahvusarhiiv seostab neid Rootsi vapiga.
Pildid on järjestatud kogus märgitud aastate järgi. Märgitud aasta ei pruugi olla lipu ametliku kasutuselevõtu aasta.
Vexilla ajalooliste lippude kogus on tänapäeva riikide ja territooriumidega seotud varasemaid lippe ning riikide, impeeriumide ja muude võimude lippe, mis neid alasid varem valitsesid.
Lipu lisamine riigi ajalooliste lippude kogusse ei tähenda tingimata, et riik oli sel ajal iseseisev või et lipp oli tema enda rahvuslipp.
Aastaarvud põhinevad andmestiku ajaloolistel kirjetel ega tähista alati lipu ametliku kasutuselevõtu aastat. Kogu pole täielik ning ajaloolise kasutuse, territooriumi ulatuse ja tõlgenduste kohta võib leiduda erinevaid andmeid.
Eesti lipp on sinimustvalge trikoloor. Miks pole sellest saanud põhjamaist ristilippu ja milliseid ristilipu variante on Eestile pakutud?